Roheline tehnika asi

Niisiis, sõitsin täna rattaga kodust kooli ja rikkusin seadust umbes.. 15 korda? Ehk siis – sõitsin mööda kõnniteed. Olen suutnud küll kõikide oluliste ruumipunktide vahelised rattateed üles leida aga no, rattateed on selline haruldane liik. Nende otsimisega on ka nii nagu on, otsisin netist rattadeede kaarti ja jõudsin päris huvitavate asjadeni. Esiteks Postimehe artikkel aastast 2009, kus linnavalitsus lubab “Meil ei ole päris korralikku kaarti, mida oleks hea kasutada, aga siin all on jalgrattaliikluse arengu skeem. Siin on PDF-failidena mingisugused kaardid. Koduleheküljel ei ole üldist head kaarti, aga me liigume sinnapoole, et see sinna üles saaks.” Peale natukest kaevamist leidsin ka nimetatud PDFi. Viimase kahe aasta jooksul pole mingit muutust toimunud, PDFi servas ilutseb kiri ——Ehk siis võtsid lambika töömeestele saadetava PDFi ja jagavad seda? Kaart ise on siin. Nojah, hea et niigi palju on.

Vaatasin siis kiirelt ka pealinna rattateede kaarti. Jällegi PDFi kujul, aga muidu üpris mõistlik. Küllap riigiasutuste ülekoormatud itimeestele on regio või google kaarti kasutamine ilmselgelt ülejõu käiv.

Lahendus jalgratastele

Võeti vastu järjekordne liiklusseadus – rattaga kõnnitee peal ikka veel sõita ei tohi. Ehk siis põhimõtteliselt peaks tuimalt keset teed sõitma ja laskma neil autodel vihaselt tuudutada kuni rattateid juurde ehitatakse. Kuigi õnneks selle vastu on Tartu ilusti võidelnud – katnud kõik kõnniteed siniste jalgratta märkidega(paremal).

Lisati ka lõbus klausel, et noored ei tohi rattaga sõita ja peavad rattaga sõitmist nohiklikuks pidama (ehk siis – kohustuslik kiiver). Ei viitsi lausa kirjutadagi kõigist nendest uurimustest, mis on läbi viidud kiivri kahjulikuse kohta. Suurendab hulljulgust nii kandjas kui mööduvates autodes, peletab rahvast rataste juurest minema jne. Omast kogemusest tean öelda, et nahkkindad ja küünarnuki/põlve kaitsed on linnaoludes lugematul korral vajalikumad.

Kuna ma just lõpetasin oma veebisaidi kolimise uuele aadressile siis pajataks veidi ka domeenireformist. Asja idee oli hea – kõik inimesed ja firmad võiksid saada endale osta nii palju domeene kui neil raha on. Nojah. Aga kuna Eesti on ikka väike ja ilma korruptsiooni ja sõprade aitamiseta siin hakkama ei saa siis juhtus nii nagu alati. Kõik saavad nüüd küll osta nii palju domeene kui soovivad, aga samas on hind lihtsalt 3 korda kõrgem (Allikas: minu teenusepakkuja tantum.ee) kui mistahes muul domeenil.

No hind hinnaks, aga asi mis tõsiselt häiris oli, et muidu tasuta ja tasuta kõlav .pri.ee domeen muudeti äkki 300.- maksvaks. No ma ei tea, .pri.ee kõlab niigi odavalt ja siis selle eest raha ka võtta? Puhta ulliks lännu. Niisiis kolisingi .org lehele. Asjade ümber tõstmine raiskas küll hunniku minu aega, aga nüüd sain aadressi, mida julgen avalikus kohas ka öelda ja mis ei pussita mind suvalistel hetkedel selga. Kahjuks ja tõenäoliselt kaovad aga enamus .pri.ee lehed üldse ära, sest vaevalt kõigil on tahtmist ja viitsimist lehekülge kolida.

Pikemalt selle kohta, miks uus domeeniseadus paha ja halb on saab lugeda avalikust kirjast: http://domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/

Tänase vastaspoole SA Eesti Internet koduleht: http://eestiinternet.ee/ ,millel pole märkigi mingi vastasseisu või väikestele liigategemise kohta.